Kätte on jõudnud meie reisi kuues päev ja avanes võimalus alustada blogi kirjutamisega. Ega siinkandis interneti võimalust nii lihtne polegi leida. Ja olgem ausad, pole ju eriti aega ka :)
Nüüd aga reisi enda juurde.
Kolmapäev 03.01.2007 Tallinn - London - Hongkong
Meie reis sai alguse Tallinast suunaga Londoni poole, mis sujus kiirelt ja probleemideta, kui välja arvata väike ärevus maandumisel lennuki rappumisest, sest Londonis oli ilm veidi nigel. Kuna Estonian Airi töötajad vaatasid meie edasilennuks valitud lennufirma (Oasis Hongkong, pilet suunal London - Hongkong ~ 4000 krooni koos maksudega) peale pika hambaga, siis ei saanud me oma pagasit otse ühelt lennult teisele suunata vaid pidime ise oma pagasit Londonis ootama ning toimetama uuele lennule. Ühest küljest on see ka kindlam, et kotid ikka sihtkohta kohale jõuaksid. Esimese halva üllatusena oli üks meie tohututest Haglöfs TOPO kottidest, mida käisime Soomes soetamas, õmblusest lahti rebenenud. Loodame selle kohapeal ära parandada. Lend Hongkongi odavlennufirmaga kujunes meie arust üsna luksuslikuks - pidev filmiprogramm, padi-tekk, mugavad laiad toolid ning üllatusena ka õhtu- ja hommikusöök (hea, et broneerimisel pakutud 6 naelasest taimetoidust loobusime).
HONGKONG (04.01.-08.01.2007 )
Neljapäev 04.01.2007
Maandumine tundus, et toimub otse vette, sest enne kui rattad maad puutusid maismaad näha polnud. Kohapealne temperatuur 18 - 20 kraadi C - ei ole just soe. Lennujaamast proovisime endale ka majutust hankida. Soodsaim pakkumine oli Nathan roadile 450 HKD ( 675 EEK)
tuba. Võtsime broneeringu kaasa ja suundusime kesklinna poole. Lennujaama valuutavahetaja oli lahkus ise ja soovitas meil edaspidi raha pankades vahetada, sest kurss on seal tunduvalt soodsam. Hiljem selgus, et kurss on küll soodsam, kuid iga tehingu pealt kasseeritakse umbes 40 - 60 HKD. Bussisõit maksis 33 HKD ja toimetas meid otse peatänavale (Nathan road) hotelli vastu. Põikpäiste eestlastena otsustasime oma õnne ise otsima minna, et soodsaim majutus leida. Peale mõningaid seiklusi leidsime Oriental guesthouse nimelise koha, mida pidasid kari hiina eriealisi naisi, kes teadsid inglise keelt samapalju, kui meie hiina keelt. Meie vestlus oli sisutihe ja pikk - mõlemad osapooled
said ilmselgelt kõigest hästi aru ja nii oligi diil tehtud ning tuba esimeseks ööks 350 HKD eest olemas. Ilmselt oli meie kauplemisoskus suht nigel, kuna hind ei kukkunud sentigi, aga meie olime tol hetkel niigi rahul. Hing hakkas hiljem siiski kripeldama ja otsustasime järgmisel päeval otsinguid jätkata. Peale kiiret linnaga esmatutvumist ja enese meelitamist sushiga suundusime puhkama. Enne jõudsime oma justkui soojamaa reisiks osta veel ka Alicele fliisi.Reede 05.01.2007
Hommikuks oli üsna harjumatu luristada rohelist teed ning süüa riisi lihalõikudega, mida pakuti mingis aasia kiirsöögi kohas. Peale hommikusööki oli kell juba niikaugel, et otsustasime oma praegusest hotellist koos asjadega välja kolida ning leida uus "kodu". Natuke kõndimist ja meil haaras hõlmast väike tõmmu India päritolu tegelane, kes lubas, et pakub meile tuba, mis ei ole lihtsalt "good" vaid "very good". Hotelli taoline asutus pidi olema kohe nurga taga.
Võtsime sappa ja meid talutati läbi tohutute katakombide, mida võib ka kaubandustänavaks nimetada ning jõudsime liftideni, mis meid tõepoolest ka hoone seitsmendale korrusele viis, kus asus Paris guesthouse. Tuba puhas ja suur, hind 250 HKD ja meie jälle rahul. Pimedatel õhtutundidel me enam nii rahul ei olnud. Keegi ropsis ja läkastas pool ööd meie kõrvaltoas. Varahommikul avas India hr. meie kõrvaltoas, kas infoliini või suhtles ta kogu oma suure suguvõsaga, sest möla oli mitmeks tunniks. Hea, et olime 
endale kõrvatropid kaasa võtnud. Hotell asus üüratus hoones nimega Chungking Mansions, mille kohta Lonely Planet just liiga palju kiitvaid sõnu ei jaganud. Sellest hoolimata otsustame jääda siia püsima. 
Pildilt näha siis meie majutusasutuse sisehoov.
Reedese päeva sisustasime Kowlooni linnaosa ja Hongkongi saarega tutvudes - Aasia staaride avenüü (Bruce Lee, Jet Lee, Jackie Chan jt), Space muuseum ja tohutu igav kosmosemuuvi, paadisõit Hongkongi
saarele (maksis 2,2 HKD ots / in), trammisõit Victoria mäe tippu (maksis 33 HKD edasi-tagasi / in), kust avanes hingemattev vaade pilvelõhkujatest täis pikitud linnale.Liiklemine on siin üsna lihtne, eksida eriti ei saa. Linn on suur ja ilus, vaatamist jagub küllaga. Hämmastav on linnatänavatel valitsev puhtus. Suitsetamine ning prügi maha viskamine on keelatud, trahv kuni 5000 HKD.
Metroosõit maksis 5-17 HKDd, olenevalt sihtpunkti kaugusest. Tundus aus hind olevat.
Arvuti/interneti kasutamise eest küsitakse 20 HKD / tund.
Keskmine söögikord tavalises restoranis 50-80 HKD / in.
Marko juhatatakse mingi hetk sujuvalt väikesesse "butiiki", et talle uus tailor maid ülikond koos triiksärkide ja lipsudega maha ärida. Kuigi hind 1200 HKD (ca 1800 eeku) on väga ahvatlev, diili ei tule. Tuletasime endale meelde, et me ei tulnud ju selleks reisima.
Ja vahepeal avastasime oma guesthousi katakombidest ideaalsed rahavahetuspunktid, kus lisaks väga heale kursile puudus ka teenustasu. Tänavatel olevates putkades ei küsitud ka mujal teenustasu, kuid kurss oli niru.
Laupäev 06.01.2007
Hommik algas Markole valusa kurgaga ning esimeste tablettide neelamisega. Sestap otsustasime nõrga tervise turgutamiseks einestada organismile ehk veidi sobilikumas kohas - McDonalds, mis osutus aga tõeliseks õuduselamuseks. Ei soovita, kui just pooltoorest liha ei armasta.
Veidike jõudu kogununa suundusime Lantau saarega tutvuma. Ja oh ime. Ka jääkaru Marko otsustas vähe soojema dressika endale muretseda. Ikkagi talv.
Ngong Ping 360 trammiga (maksis 58 HKD ots / in) sõidul mäkke tegi Marko tutvust noormehega Austraaliast, kes ka maailmaränduri ametis (tegelikul kooliõpetaja). Tema plaan oli 
edasi liikuda Euroopasse ning olla teel suisa paar aastat.
Taevatrammiga Ngong Ping Village'sse jõudes vahtisime tõtt maailma suurima istuva Budaga, suitsutasime hea tervise ja õnne kepikesi Po Lin mungakloostris, jätsime kasutamata võimaluse osta ca 2500 eeku maksvad kullatud söögipulgad, tegime tiiru tarkuserajal Wisdom Path ja lõpetuseks .... kerge kahetunnise jalutusretke mägedest maapeale tagasi. Tegemist oli 7 km pika, pidevalt 45 kraadi kulgeva rajaga. Lisaks tohutule treeningule oli ka veidi kõhe, sest peale meie ei olnud sellel rajal ühtegi hingelist. Tagasisõidu rongile me igatahes pimedas jõudsime, jalad raskest rännakust kergelt värisemas.
Metroosõit maksis 5-17 HKDd, olenevalt sihtpunkti kaugusest. Tundus aus hind olevat.
Arvuti/interneti kasutamise eest küsitakse 20 HKD / tund.
Keskmine söögikord tavalises restoranis 50-80 HKD / in.
Marko juhatatakse mingi hetk sujuvalt väikesesse "butiiki", et talle uus tailor maid ülikond koos triiksärkide ja lipsudega maha ärida. Kuigi hind 1200 HKD (ca 1800 eeku) on väga ahvatlev, diili ei tule. Tuletasime endale meelde, et me ei tulnud ju selleks reisima.
Ja vahepeal avastasime oma guesthousi katakombidest ideaalsed rahavahetuspunktid, kus lisaks väga heale kursile puudus ka teenustasu. Tänavatel olevates putkades ei küsitud ka mujal teenustasu, kuid kurss oli niru.
Laupäev 06.01.2007
Hommik algas Markole valusa kurgaga ning esimeste tablettide neelamisega. Sestap otsustasime nõrga tervise turgutamiseks einestada organismile ehk veidi sobilikumas kohas - McDonalds, mis osutus aga tõeliseks õuduselamuseks. Ei soovita, kui just pooltoorest liha ei armasta.
Veidike jõudu kogununa suundusime Lantau saarega tutvuma. Ja oh ime. Ka jääkaru Marko otsustas vähe soojema dressika endale muretseda. Ikkagi talv.
Ngong Ping 360 trammiga (maksis 58 HKD ots / in) sõidul mäkke tegi Marko tutvust noormehega Austraaliast, kes ka maailmaränduri ametis (tegelikul kooliõpetaja). Tema plaan oli 
edasi liikuda Euroopasse ning olla teel suisa paar aastat.Taevatrammiga Ngong Ping Village'sse jõudes vahtisime tõtt maailma suurima istuva Budaga, suitsutasime hea tervise ja õnne kepikesi Po Lin mungakloostris, jätsime kasutamata võimaluse osta ca 2500 eeku maksvad kullatud söögipulgad, tegime tiiru tarkuserajal Wisdom Path ja lõpetuseks .... kerge kahetunnise jalutusretke mägedest maapeale tagasi. Tegemist oli 7 km pika, pidevalt 45 kraadi kulgeva rajaga. Lisaks tohutule treeningule oli ka veidi kõhe, sest peale meie ei olnud sellel rajal ühtegi hingelist. Tagasisõidu rongile me igatahes pimedas jõudsime, jalad raskest rännakust kergelt värisemas.
Pühapäev 07.01.2007
No ütleme nii, et selle reisi ajal avastas üks meist lihased, millest tal aimu polnud. Selguse mõttes mainime, et see oli naispool. Ja et on võimalik olukord, kus ilmselt absoluutselt kõik jalas eksisteerivad lihased üheaegselt endast vägagi räigelt tunda annavad... On ka võimalik.
Aga. Eelmise päeva matkast väsinud lihaseid trotsides ei võta me ka täna tuure vähemaks, pigem lisame neid, koostades pika nimekirja kohtadest kuhu minna - maailma pikim rippsild (sinna saamiseks kulus tund-poolteist, asja ennast vaatasime 15 min :) ), Hongkongi kuulsaim tempel Sin 
Sin, valguse sümfoonia Kowlooni ja Hongkongi saare kallastel ning õhtu-öö tundideks natukene tutvumist kaubandusega - naiste-, meeste- ja muudturud. Korra käis peast läbi ka Disneyland ja looduspark!? Programmi jõudsime enam-vähem täita. Viimastesse mainitud punktidesse me muidugi ei jõudnud, aga las jääbki järgmisteks kordadeks ka midagi. Olime olnud ausad turistid niigi.
No ütleme nii, et selle reisi ajal avastas üks meist lihased, millest tal aimu polnud. Selguse mõttes mainime, et see oli naispool. Ja et on võimalik olukord, kus ilmselt absoluutselt kõik jalas eksisteerivad lihased üheaegselt endast vägagi räigelt tunda annavad... On ka võimalik.
Aga. Eelmise päeva matkast väsinud lihaseid trotsides ei võta me ka täna tuure vähemaks, pigem lisame neid, koostades pika nimekirja kohtadest kuhu minna - maailma pikim rippsild (sinna saamiseks kulus tund-poolteist, asja ennast vaatasime 15 min :) ), Hongkongi kuulsaim tempel Sin 
Sin, valguse sümfoonia Kowlooni ja Hongkongi saare kallastel ning õhtu-öö tundideks natukene tutvumist kaubandusega - naiste-, meeste- ja muudturud. Korra käis peast läbi ka Disneyland ja looduspark!? Programmi jõudsime enam-vähem täita. Viimastesse mainitud punktidesse me muidugi ei jõudnud, aga las jääbki järgmisteks kordadeks ka midagi. Olime olnud ausad turistid niigi.
Käisime õhtul uurimas ka seda, kuidas homme Hongkongist Hiina sisemaale jõuda. Täpsemalt Guilini. Telefoni teel on siin raske asju ajada, targem on ise kohale minna. Jõudsime ära käia rongijaamas, kust saime päris põhjaliku info rongiliikluse kohta. Aga nagu ikka, tahtsime veel teada ka bussi infi, aga selle uurimise jätsime hommikuks.
Oma viimase õhtu Hongkongis lõpetasime turul shopates. Kõrvus kajab siiani "missy, copy rolex, handbag, footmassage, tailor suite, only for you very cheap". Varsti sai selgeks see, et osavalt kaubeldes oli võimalik hinda alla saada kuni 3 korda. Tagasihoidlike inimestena me alguses seda muidugi teha ei julgenud ning saime esimeste ostudega pisuke petta. Aga kuna hinnad olid niigi odavad, siis me väga ei kurvastanud. Viimased ostud tulid meile aga eriti soodsalt. Pakkusime enda meelest absurdse hinna, mille peale alguses raputati pead. Kui aga ennast minema sättisime, siis tuli diil ära.
Lõpuks asutasime end sushit nautima. Hea, et siin maksab tamago ja ka nt lõhesushi 8 HKDd paar (ehk 12 eeku). Meie jaoks paradiis :)
Esmaspäev 08.01.2007
Hommikul tormasime Travellers Home raamatupoodi Hiina kohta kirjandust ostma. Lonely Planetit just ei saanud, aga saime sellegipoolest üsna hea variandi, kus ka inf nii vaatamisväärsuste, majutuse, transpordi jpm kohta. Kasutatud Rough Guides raamat maksis 195 HKDd.
Leidsime kenasti üles ka bussijaama, kus viipekeeles suheldes sai selgeks, et bussiga me ikka minna ei taha. Seega rongipeale minek. Rongijaamas tekkis plaani muudatus. Ise tahtsime minna Guangzhousse ja sealt edasi Guilini, kuid ühe päeva sisse poleks see mahtunud. Seega Shenzen (pilet 33 HKD / in) ja siis Guilin (pilet 249 RMB / in). Tuli ka odavam, kuid samas 2 tundi pikem reis. Shenzenisse jõudmiseks kulus ca 1 tund, Guilini 16 tundi.
Pikamaarongis oleme kahekesi 6 inimese kupees, kus ei ole vaheust. Traffik on ukse taga terve öö ehk privaatsust mitte hetkekski. Enamus inimesi leidis meie meelest pidevalt mingi põhjuse meie ukse tagant möödumiseks, et saaks aga jälle uudistada.
Rongis lööme kokku oma Hongkongi kulud. 4,5 päevaga läks kahepeale kokku koos majutuse, söögi, kohaliku transpordi ja mõningate suveniiridega 4760 HKD (ca 7100 eek)
LõUNA-HIINA
Teisipäev 09.01.2007
Hommikul rongiaknast välja vaadates lummab Hiina meid oma mägiselt kauni maastikupildiga. Sekka muidugi ka mõni räämas küla. Nosime oma saiakesi ja kuuma kohvi. Rongis on kuum vesi täiesti olemas, kohvipuru ja jogurtid saime rongisaatjatelt 20 RMB eest.
Oma viimase õhtu Hongkongis lõpetasime turul shopates. Kõrvus kajab siiani "missy, copy rolex, handbag, footmassage, tailor suite, only for you very cheap". Varsti sai selgeks see, et osavalt kaubeldes oli võimalik hinda alla saada kuni 3 korda. Tagasihoidlike inimestena me alguses seda muidugi teha ei julgenud ning saime esimeste ostudega pisuke petta. Aga kuna hinnad olid niigi odavad, siis me väga ei kurvastanud. Viimased ostud tulid meile aga eriti soodsalt. Pakkusime enda meelest absurdse hinna, mille peale alguses raputati pead. Kui aga ennast minema sättisime, siis tuli diil ära.
Lõpuks asutasime end sushit nautima. Hea, et siin maksab tamago ja ka nt lõhesushi 8 HKDd paar (ehk 12 eeku). Meie jaoks paradiis :)
Esmaspäev 08.01.2007
Hommikul tormasime Travellers Home raamatupoodi Hiina kohta kirjandust ostma. Lonely Planetit just ei saanud, aga saime sellegipoolest üsna hea variandi, kus ka inf nii vaatamisväärsuste, majutuse, transpordi jpm kohta. Kasutatud Rough Guides raamat maksis 195 HKDd.
Leidsime kenasti üles ka bussijaama, kus viipekeeles suheldes sai selgeks, et bussiga me ikka minna ei taha. Seega rongipeale minek. Rongijaamas tekkis plaani muudatus. Ise tahtsime minna Guangzhousse ja sealt edasi Guilini, kuid ühe päeva sisse poleks see mahtunud. Seega Shenzen (pilet 33 HKD / in) ja siis Guilin (pilet 249 RMB / in). Tuli ka odavam, kuid samas 2 tundi pikem reis. Shenzenisse jõudmiseks kulus ca 1 tund, Guilini 16 tundi.
Pikamaarongis oleme kahekesi 6 inimese kupees, kus ei ole vaheust. Traffik on ukse taga terve öö ehk privaatsust mitte hetkekski. Enamus inimesi leidis meie meelest pidevalt mingi põhjuse meie ukse tagant möödumiseks, et saaks aga jälle uudistada.
Rongis lööme kokku oma Hongkongi kulud. 4,5 päevaga läks kahepeale kokku koos majutuse, söögi, kohaliku transpordi ja mõningate suveniiridega 4760 HKD (ca 7100 eek)
LõUNA-HIINA
Teisipäev 09.01.2007
Hommikul rongiaknast välja vaadates lummab Hiina meid oma mägiselt kauni maastikupildiga. Sekka muidugi ka mõni räämas küla. Nosime oma saiakesi ja kuuma kohvi. Rongis on kuum vesi täiesti olemas, kohvipuru ja jogurtid saime rongisaatjatelt 20 RMB eest.
1 RMB = 1,55 EEK
Guilini jõudes tiritakse meil kohe perroonil varrukast, et juhatada ümber nurga asuvasse infopunkti. Läheme kaasa ning saame hea info kohalike vaatamisväärsuste ja elu-olu kohta.
Võtame vastu pakkumise hotellile, pilt ja hind 220 RMBd rabavad meid. Hotelli kohale jõudes rabatakse meid taaskord - hind tegelikult 2x kõrgem, sest Guilinis just neil päevadel miski konverents toimumas. Infopunktimees sebib meile uue toa teises hotellis, Green Hotel. Jääme küll nõusse, kuid hiljem kahetseme. Kuna siin on üsna külm (päeval ca 13 kraadi, õhtul ca 6-8 kraadi), siis on ka tuba sama külm. Küttesüsteeme neil siin tundub mitte olevat, paneme seega konditsioneeri kütma viimase peale. Elame ehk üle. Otsustame ka seda, et edaspidi lollustega ei tegele ning üle ühe öö korraga ei broneeri. Antud juhul olime bronni teinud 3 ööks.
Täna otsustasime veidi vaiksemalt võtta. Käime Seven-Star Scenic Area pargis, kus saab koopas jalutada ning väikest loomaaeda külastada.
Guilini jõudes tiritakse meil kohe perroonil varrukast, et juhatada ümber nurga asuvasse infopunkti. Läheme kaasa ning saame hea info kohalike vaatamisväärsuste ja elu-olu kohta.
Võtame vastu pakkumise hotellile, pilt ja hind 220 RMBd rabavad meid. Hotelli kohale jõudes rabatakse meid taaskord - hind tegelikult 2x kõrgem, sest Guilinis just neil päevadel miski konverents toimumas. Infopunktimees sebib meile uue toa teises hotellis, Green Hotel. Jääme küll nõusse, kuid hiljem kahetseme. Kuna siin on üsna külm (päeval ca 13 kraadi, õhtul ca 6-8 kraadi), siis on ka tuba sama külm. Küttesüsteeme neil siin tundub mitte olevat, paneme seega konditsioneeri kütma viimase peale. Elame ehk üle. Otsustame ka seda, et edaspidi lollustega ei tegele ning üle ühe öö korraga ei broneeri. Antud juhul olime bronni teinud 3 ööks.Täna otsustasime veidi vaiksemalt võtta. Käime Seven-Star Scenic Area pargis, kus saab koopas jalutada ning väikest loomaaeda külastada.
Loomaias muidugi peale pandakaru, mingite kährikute, ahvide ja lindude rohkem elanikke me ei leidnud. Pilet oli 50 RMB / in (ostsime läbi turismi info, sest tädi käis meile tänaval peale nagu uni, võitsime 15 RMB in kohta).Ahjaa. Väike kultuurishokk tabas meid nii Shenzenisse kui ka Guilini saabudes. Siin ei oska enam praktiliselt keegi inglise keelt, kõikjal suitsetatakse ning mis kõige jäledam - igati normaalne on siin igal sammul rögastada ning saadus kuhu iganes välja poetada. Istudes praegu internetitoas (mille leidmiseks kulutasime ca 2 tundi, sest sõna "internet" siin ei tunta) on lisaks suitsust paksule õhule boonusena veel pidev rögaheli. Keskmine vanus saalis 18. Suur osa noormehi mängib seejuures mingit naljakat mängu, kus liigutada tuleb tantsivaid tütarlapsi.
Blogi me ülesse endiselt ei saa, sest Blogger hakkas ennast hooldama. Hakkame nukralt hotelli poole liikuma. Kuna kell on juba 00:30, otsustame takso võtta. Eelnevast teame, et ca 3km ots peaks olema 8 RMB. Leitud taksos hakkab taksomeeter tiksuma lisa juba teisest km-st. Taksojuht teeb mõnusa ringi ümber kvartali, tekitades meile tohutu arve 8,80 RMB. Pakume talle paberraha väikestes kupüürides (ühe 5-se ja 4tk 1-seid), mille peale ta karjuma ja pead raputama hakkas, seejuures ka kätega vehkides ning taksomeetrile koputades. Meie ei saanud temast aru ja tema meist. Lisasime veel ühe 1-se, et äkki on vähe! Aga ei, ikka koputab oma taksomeetrile, kus seisab ees 8,80. Lõpuks on onu üsna närvis ning haarab taskust 10-se rahatähe. Arusaamatu. Otsustame käega lüüa, et onu rohkem mitte traumeerida. Anname talle 10-se, mille peale onu särab nagu keskpäevane päike, ise sealjuures pidevalt midagi podisedes.
1 comment:
Tore, et teil õnnestus lõpuks mõned read kirja panna ja üles ka riputada! Loeme huviga, jätkake samas vaimus! Sujuvat reisi jätku ja mõnusaid elamusi!
Post a Comment