Saturday, January 13, 2007

Laupäev 13.01.2007 (Guilin, Hiina)

Soovist külastada Longji riisivälju ei tule midagi välja, sest ka reisikorraldajad tunnistavad mõningast külma ja ei viitsi ilmselt põhjapoole suunduda. Seega teeme otsuse veeta ka see päev linnas lihtsalt chillides. Alustame hommikut hiinapärase sushiga kohas, mille eelmisel õhtul juhuslikult avastasime. Hästi põnev koht. Sarnane neile paarile, mida ka Hong Kongis külastasime. Sellised fast-food sushi kohad, kus istud leti taga, millele jookseb metallist lint ning seal peal erivärvilised taldrikud koos erinevate roogdega. Iga värv tähistab teatud hinda. Kõige soodsam taldrik on 5 RMB'd, millel kas 6 makit või 2 sushit. Kõhud saame kahekesi sushidest punni kokku 61 RMB eest, mis sisaldas ka apelsini mahlad ning tasuta teed. Miks Eestis selliseid kohti pole? Peame vist ise tegema.
Pärastlõunaks küpseb mõte külastada Guilini linnas asuvat Printsi linna, mis tegelikult on endine Printsi eluase.

Keiser elas vanasti Pekingi lähistel Keelatud Linnas ning prints Guilinis. Pilet park-paleesse 50 RMB'd. Sisenedes selgub meeldiva üllatusena, et pilet sisaldab ka personaalset chinglise keelt kõnelevat giidi. Ilmselt on meie keeleoskus väga nigel, arusaamisprotsent on 60. Ekskursioon pargis, palees ja pargi tagaosas asuvas koopas on huvitav ning hariv. Kogu palee on ehitatud feng shui põhimõtteid järgides. Samuti ka Guilini kesklinn. Ka oma majade ehitamisel arvestavad hiinlased feng shui soovitusi.
Ronime ka pargi tagaosas asuva mäe "The Solitary Beauty Peak" otsa. Teekond võhmale võttev, kuid jõuame siiski õnnelikult tippu ja saame vastutasuks väärilise vaatepildi kogu linnale.

Kuna otsus on küps, et Guilin on ennast meile selleks korraks antud temperatuuridel ammendanud, suundume raudteejaama, et uurida võimalusi sõitmiseks Nanningi poole. Leiame infoleti, kus mammi on rohkem ametis laua all oma saapapaelade sõlmimise või talla puhastamisega, kui meiega suhtlemises. Viimaks saame teada rongi numbri ja suuna piletikassa poole. Joonistame oma esimesed hieroglüüfid raamatust sõnale "homme" ja juurde kirjutame rongi numbri ja linna. Kassiir saab perfektselt kõigest aru ja hetke pärast on meil näpus piletid homsele 8.26 väljuvale rongile. Pilet 65 RMB'd näo kohta.
Teel hotelli peatume poes ja avastame, et eilne vein mida restoranis jõime 128 RMB eest, on poes 45 RMB'd. Sellisele müügisurvele ei suuda me vastu seista ja läheb kaubaks, ikkagi laupäev ju. Küsime müüjalt, kas tal ka avajat on. Võtab leti alt avaja ja tahab juba avama hakata, kui anname mõista, et päris nii tänaval ja kohe pudelist ei jooks. Poiss mõistab meie muret ja kingib meile kauba peale veel ka avaja :) Uskumatu, milline lahuks. Oleme ka ise lahked tema vastu läbi krõbiseva ning osapooled jätavad naeratades hüvasti.

2 comments:

Anonymous said...

Heipa!

Vinge:) nii kade...:)Kallid Teile!Kertzu-Mertzu from putka!

Anonymous said...

Ahoi reisulised!

Keegi koostab siin küll oma esimese oma raamatu käsikirja:)
Tunda on noore Nipernaadi teravust. Marko, miks ei lase Sa ennast nooremana välja paista? Alice, palun tee see pilt ära ega sellest ju kauaks tüli tulla ei saa, põgeneda pole ju kusagile:)
Ootan huviga.
Alice, kas soovid ka paar komplimenti või teevad hiinlased paremaid?

Mah