Reede 19.01.2007 (Hanoi, Vietnam)

Uurime oma võimalusi liikumiseks Sapa suunas. Veendume, et nädalase reisi tarvis ühistransporti kasutades oleks ilmselt tegemist ainult pideva sõitmise ning sekeldamisega ja loodust nautida ei saagi. Seega otsime rendiautosid. Saame pakkumise Zace'le. Justnimelt - mis asja. Küsime, kas see on jeep? Ei, see on Zace. Hiljem selgub paberitelt, et tegemist on Lan Cruiseriga (kirjaviga meie ei teinud). Tänavatel ka kohtame sellist looma ja tõepoolest on autol suurelt kirjas Zace. Ilmselt ainult siia turule tehtud mudel. Viis ööd ja kuus päeva auto koos juhiga läheb maksma 250 USD.
Oleme pidevalt uurinud ka oma edasilennu võimalusi, kuna veebruari alguseks peame jõudma Kuala Lumpurisse, et kohtuda sinna saabuvate sõpradega. Enne sinna jõudmist tahame kiirelt ka Singapuriga tutvust teha. Kohalikud reisibürood pakuvad pileteid Singapuri Vietnam Airlinesile hinnaga 195 USD inimene ning vannuvad, et muid soodsamaid võimalusi pole. Uurime edasi ja tõesti Singapore Airlinesi sama otsa piletid on 450 USD. Me ei jäta jonni ja appi tuleb internet. Sobivaks lennufirmaks osutub Tiger Airways, mida kunagi ka kodust juba uurisime. Siis olid hinnad suisa tasuta - 25 USD otsa eest. Nüüd saime parimaks pakkumiseks 94 USD, koos kõigi maksudega. Kuna meie õnneks on ka Hanois nende broneerimiskeskus, siis võtame takso ja sõidame pileteid välja ostma. Saame taksosõiduga petta, kuna suhteliselt lühike ots maksab 37 000 VND'd. Eelmine õhtu juba käisime siin korra, kuid siis oli büroo suletud ning sõitsime linna tagasi. Siis oli edasi-tagasi ots 35 000 VND'd. Kurjustame poisiga, kuid ta ilmselt ei taha aru saada ning lööme käega.
Piletid käes asume shoppama, sest põhjapoole suundumisel jääb fliisist ilmselt väheks. Teeme kesklinnale tiiru peale ja külastame kahte suurt turgu (sarnased kunagisele Kadaka turule). Viimaks teeme ostud siiski hotellist 100 meetri kaugusel olevast poekesest ning oleme 850 000 VND eest uute Jack Wolfskin talvejopede võrra rikkamad. Meeste omas on kaasas ka eraldi fliis, mida saab kasutada kui täiendavat voodrit. Ise usume, et saime äärmiselt hea tehingu. Eks paistab, kuidas kestavad ning eesmärki täidavad. Alice ostab veel ka kindad. Tõeline soojamaa reis!
Seikleme tänavatel ja ostame algavaks teekonnaks kõiksugu meile võõraid, kuid isuäratavaid puuvilju. Maitsevad jumalikult! Ainult, et banaanid on nii umbes 7 cm pikkused, kuigi maitselt head. Banaaniostuks meid sisuliselt kergelt sunnitakse. Mingi hetk maandub Alice õlale banaanikoorem, pähe surutakse mütsike ning lõbusa olemisega mutike hakkab muudkui korrutama "picture-picture". Juhuse kasutamise eest surutakse järgmisena sülle banaanikott ning algabki kauplemine.
Usaldame ka tänavalt pihku pistetud infovoldikut ning sööme kuninglikult mitmekäigulist einet Kiti nimelises restoranis (38 Hang Hom Str.) 59 000 VND eest / inimene. Puhas, euroopalik kujundus ning meeldiv muusikavalik veel pealekauba. Mõnikord kohe tasub reklaamiohvriks langeda.
Keerame varakult magama, et olla valmis hommikuseks kohtumiseks lõbusa ja parima autojuhiga nagu meile lubati.