Kuna saime eile täiesti juhuslikult teada (austraallaste käest), et meie toa hinna sisse kuulub ka hommikusöök, siis saamegi seekord nautida täiesti normaalset ja head einet (röstsai, või, moos, praemuna, keedumuna, vorstikesed, kurgi-tomati-porgandilõigud, arbuus, banaan). Söö palju tahad ja kõik toa hinnas.
Tänases päevakavas on kõigepealt väike laevareis.
30 min sõitu mööda Singapuri jõge maksab 10 S$ inimese kohta. Kuigi kaarti vaadates tundus esialgu marsruut paljulubav, võib lugeda selle ürituse kergeks raharaiskamiseks. Kuna läbitav lõik on tegelikkuses üsna lühike, siis erilist emotsiooni meil ei tekkinud. Samas nägime mitmeid 
olulisi Singapuri hooned ning ka linna turismisümboli Merillioni (lõvi-kala) vettpurskav kuju pildile jäädvustatud.
Olles piisavalt lähedal Hiinalinnale kasutame juhust ning seame sammud sinnapoole. Kuna lähenemas on Hiina uueaasta pidustused on linnaosa kaunistatud punaste laternatega ning ka tänavakaubanduses domineerivad rohkearvulised kaunistused
koduseks kaunistamiseks. Kuna õige päevani on veel aega, siis meie paraku kaunistusi veel ei osta. Selle asemel asume tänavaäärsetest hotellidest uurima, kuidas mõne päeva pärast Kuala Lumpurisse saaks. Ei peagi kaua otsima, kui meile ühest hotellist antakse mõista, et üle tee asuva kaubanduskeskuse keldirkorrusel peaks asuma üks bussifirma, mis sinna reise korraldab. Natuke otsimist ja tee rajamist läbi 
kaupmeeste hordide ning leiamegi õige firma üles. Marsruuti Singapur - Kuala Lumpur sooritavad mitmed eri mugavusastmega bussid ning reisi pikkus peaks tuleme kuskil 5-6 tundi. Võtame info teadmiseks, kuid kahtlustavate ja kogenud reisijatena (loe: korduvalt petta saanud) otsustame suunduda ka linna teises servas asuvasse Golden Mile kompleksi, kus väidetavalt peaks olema arvukalt sama marsuruuti sõitvate firmade büroosid. Hotellist, kus sellist infot saime keeldus/loobus meile täpset kohta juhatamast, kuna väidetavalt ei leiaks me seda ise nii kui nii üles ja parim oleks võtta takso. Vot ei võta ja juhtnööre ka vaja pole. Sõidame metrooga õigesse peatusesse ning seikleme kvartalis. Kasutame ka kohalike abi ning olemegi Golden Mile kompleksis. Bussifirmasid on tõesti mitmeid nagu ka pakkumisi. Hinnad kõiguvad sama marsuruudi eest 50 S$ kuni 20 S$'ni. Vaatame pilte bussidest ja kuulame jutte mugavusest ning loovutame 36 S$'d. Piletid saime 1. veebruariks.
Ka meie bussifirmadel oleks siit ühtteist õppida. Meil küll tavalise bussipileti müümisel veel mugavusargumenti nii tugevalt ei kasutata. Uskuge meid, see mõjub. Tallinn-Tartu suunal ehk pole see nii määrav, kuid Riia või Vilniuse suunal oleks ilmselt klientuuri, kui hind jääks mõistuse piiridesse. Mugavus ja luksus maksab.
Hotelli tagasi jõuame umbes kella kuueks. Enne sünnib teepeal otsus külastada õhtul ka kino, et nautida mõnda aasia filmi. Ilmselt annab eilne pikk päev loomaaias ning tänane piletite otsimine end tunda ning me mõlemad uinume endalegi ootamatult. Silmad lööme lahti alles enne kümmet, seega kino plaani lükkame homse peale ja asume ise hotellis internetti kasutama. Hotellis maksab interneti kasutamine 2S$ tunnis. Tuhnime ka globaalse võrgu avarustes, et meie saabumine Kuala Lumpuris oleks sujuvam majutuse koha pealt, kuid ühtegi südantsoojendavat pakkumist silma ei hakka Seega peame vana hea otsi-ja-leia trikki kasutama.
Tänases päevakavas on kõigepealt väike laevareis.
30 min sõitu mööda Singapuri jõge maksab 10 S$ inimese kohta. Kuigi kaarti vaadates tundus esialgu marsruut paljulubav, võib lugeda selle ürituse kergeks raharaiskamiseks. Kuna läbitav lõik on tegelikkuses üsna lühike, siis erilist emotsiooni meil ei tekkinud. Samas nägime mitmeid 
olulisi Singapuri hooned ning ka linna turismisümboli Merillioni (lõvi-kala) vettpurskav kuju pildile jäädvustatud.Olles piisavalt lähedal Hiinalinnale kasutame juhust ning seame sammud sinnapoole. Kuna lähenemas on Hiina uueaasta pidustused on linnaosa kaunistatud punaste laternatega ning ka tänavakaubanduses domineerivad rohkearvulised kaunistused
koduseks kaunistamiseks. Kuna õige päevani on veel aega, siis meie paraku kaunistusi veel ei osta. Selle asemel asume tänavaäärsetest hotellidest uurima, kuidas mõne päeva pärast Kuala Lumpurisse saaks. Ei peagi kaua otsima, kui meile ühest hotellist antakse mõista, et üle tee asuva kaubanduskeskuse keldirkorrusel peaks asuma üks bussifirma, mis sinna reise korraldab. Natuke otsimist ja tee rajamist läbi 
kaupmeeste hordide ning leiamegi õige firma üles. Marsruuti Singapur - Kuala Lumpur sooritavad mitmed eri mugavusastmega bussid ning reisi pikkus peaks tuleme kuskil 5-6 tundi. Võtame info teadmiseks, kuid kahtlustavate ja kogenud reisijatena (loe: korduvalt petta saanud) otsustame suunduda ka linna teises servas asuvasse Golden Mile kompleksi, kus väidetavalt peaks olema arvukalt sama marsuruuti sõitvate firmade büroosid. Hotellist, kus sellist infot saime keeldus/loobus meile täpset kohta juhatamast, kuna väidetavalt ei leiaks me seda ise nii kui nii üles ja parim oleks võtta takso. Vot ei võta ja juhtnööre ka vaja pole. Sõidame metrooga õigesse peatusesse ning seikleme kvartalis. Kasutame ka kohalike abi ning olemegi Golden Mile kompleksis. Bussifirmasid on tõesti mitmeid nagu ka pakkumisi. Hinnad kõiguvad sama marsuruudi eest 50 S$ kuni 20 S$'ni. Vaatame pilte bussidest ja kuulame jutte mugavusest ning loovutame 36 S$'d. Piletid saime 1. veebruariks.Ka meie bussifirmadel oleks siit ühtteist õppida. Meil küll tavalise bussipileti müümisel veel mugavusargumenti nii tugevalt ei kasutata. Uskuge meid, see mõjub. Tallinn-Tartu suunal ehk pole see nii määrav, kuid Riia või Vilniuse suunal oleks ilmselt klientuuri, kui hind jääks mõistuse piiridesse. Mugavus ja luksus maksab.
Hotelli tagasi jõuame umbes kella kuueks. Enne sünnib teepeal otsus külastada õhtul ka kino, et nautida mõnda aasia filmi. Ilmselt annab eilne pikk päev loomaaias ning tänane piletite otsimine end tunda ning me mõlemad uinume endalegi ootamatult. Silmad lööme lahti alles enne kümmet, seega kino plaani lükkame homse peale ja asume ise hotellis internetti kasutama. Hotellis maksab interneti kasutamine 2S$ tunnis. Tuhnime ka globaalse võrgu avarustes, et meie saabumine Kuala Lumpuris oleks sujuvam majutuse koha pealt, kuid ühtegi südantsoojendavat pakkumist silma ei hakka Seega peame vana hea otsi-ja-leia trikki kasutama.
No comments:
Post a Comment