Bussis võtab meid vastu giid, kelleks on noormees nimega Hien, mis tõlkes tähendab kookose kommi. Noormees tutvustab meile tänase päeva programmi ning üritab seejuures ka humoorikas olla. Kahjuks ei saa keegi bussis tema naljadest aru ja ta naerab nende peale üksi. Seltskonna mõttes kisume ka suunurgad ülespoole.
HCMC'st väljasaamine on paras tegu, sest liiklusvahendite konsentratsioon on äärmiselt tihe. Igal pool on näha aktiivset ehitustegevust. Giid selgitab, et rajamisel on hulgaliselt uusi elurajoone ja tööstusparke. Mainib isegi midagi uuest linna keskusest.
Teekonda deltani umbes 1,5 tundi. Isegi sellise lühikese reisi jooksul tehakse nn. metsapeatus. Nii juhuslikult satub peatuspaigaks oleme suveniiripood. Meie siit midagi kaase ei võta, küll aga üht-teist jätame endast maha, kui juba võimalus anti. Suveniiripoe sisehoovis on uhke lootustaimedega tiik, kus saame esmakordselt nii lähedalt neid imelis taimi ning nende õisi imetleda. Parajasti on aias kasvavaid taimi tolmutama tulnud pirakad mesilased, kelle tegevust ajaviiteks jälgime.
Kui kõik on vajalikud toimingud lõpetanud, asume teele sadama poole. Sadam asub Mekongi äärses My Tho linnas, mis tõlkes tähendab ilusat tüdrukut. Ka linnake ise on armas,
hoolitsetud-haljastatud ja ilus.Sadamas ootab meid laevuke, mis asub jõel kursseerima. Esimene peatus on Unicorn Island (Thoi Son). Teel sinna möödume Dragon Islandist (Con Tan Long), mille ees jõe peal asub ujuvküla. Giidi väitel elavad seal rikkad, sest majade maksumused on 10 - 20 000 dollarit. Peab nentima, et majade asukoht on muljetavaldav. Ühelt poolt akendest paistab uhke Mekongi jõgi ja teiselt poolt troopiline mets rohkete palmidega.
Saarel ootab meid ees pisike teepaus. Pakutakse teed mee ja laimimahlaga ning kohalikke kuivatatud puuvilju ja maiustusi. Huvilistel on võimalik puurist suur madu võtta ja siis temaga ühispilt fotokaamerasse jäädvustada. Satume ühte lauda istuma keskealise paariga Slovakkiast. Jagame reisimuljeid ning -soovitusi. Nemad olles eelmise reisi teinud Lõuna-
Ameerikasse, kiidavad seda taevani ning soovitavad sinna kindlasti lähemas tulevikus reisida. Võtame arvesse.Peale teepausi suundume saare peale jalutama. Saar on kaetud madalate, kuid tihedate puudega. Kõnnikisime nagu rohelise päikesevarju all. Maa on tihedalt kanaleid täis kaevatud, millega suunatakse siis vett sisemaa niisutamiseks. Osadesse kanalitesse on rajatud ka kalakasvatused. Kummalisel kombel ei tüüta meid siin ükski putukas, kes tahaks meie kintsust ampsu saada või silma nurka varju pugeda. Ilmselt on keskpäevane kuumus ka nendele liiast.
Jõume ühe laiema kanali äärde, kus naissõudjatega paadid meid
juba ootavad. Igasse paati mahub kolm inimest ja edasi kulgeb sõit mööda kanalit läbi imelise troopilise palmimetsa. Teekond ei ole kahjuks just liiga pikk, et 
seda ilu nautida, sest varsti oleme tagasi suure jõe peal, kus ootab tuttav laev, millesse nüüd ümber kolima peame.Sõit jätkub mööda Mekongi jõge Turtle Islandi (Con Qui) poole, kus meid ootab ees lõunasöök. Söögid kuuluvad reisipaketi sisse, kuid joogid tuleb endal
osta. Soovijad võivad paluda perenaistel kõrvalolevatest kanalitest mõni kala püüda, mis kohe ka ära küpsetatakse. Ka meie seltskonnas leidub huvilisi. Seega avaneb meil võimalus näha, kuidas naisterahvas viske-võrguga kanalist kala püüab. Osav.Kõrvallauas avaneb huvitav vaatepilt, kuidas üks neiu pulkadega banaani sööb. Selle peale ei oleks ise tulla osanud. Talletame tehnika igaks juhuks mällu.
Teiselpool kõrvallauast kuuleme kahe USA härrasmehe heietusi. Üks neist on endine USA sõjaväe helikopteri lendur, kes on teisele, hetkel Tais elavale sõbrale külla sõitnud. Koos otsustati Vietnamit külastama tulla. Selgub, et endine sõjaväelane on nii kiindunud oma neljajalgsesse sõpra (koer), et saatis talle siit isegi e-maili. Hmm??? Tais elav härrasmees on aga USAs oma ettevõtte maha müünud ja naudib nüüd vabadust. Vanust on tal küll juba 64 aastat, kuid juuksed on värvitud uhkelt punakas-pruuniks ning teda on kodus Tais ootamas 27 aastane ilus tailannast pruut. Saame kõik teada ka seda, et noor pruut aitab tal endalgi noorena püsida, sest pruut teeb ta iga päev õnnelikuks. If you know what I mean! Vot selline tore seltskond on meil siin.
Peale lõunasööki sõidame edasi järgmise saare juurde, mille nime enam kahjuks ei mäleta. Kolime ümber väiksematesse, seekord siiski mootoriga paatidesse, et taaskord mööda kanaleid troopilisse metsa sukelduda. Seekord on teekond pikem ja naudingut pakkuvaid vaateid on ka rohkem.Peale fantastilist sõitu mööda kanalit randume kalda ääres, kus
asub väike kookoskommide töökoda või siis mini peretehas. Meile tutvustatakse ja demonstreeritakse kommide valmistamisprotsessi, misjärel saame ka ise värskelt valminud 
maiustusi degusteerida. Kommide pakkimisega tegelevatel neiudel liiguvad näpud hämmastava kiirusega. See ei ole neil ilmselt esimene aasta seda tööd teha. Kommid on pakitud õhukesse riisipaberisse, mis kuulub ka ära söömiseks. Maitsev ja veniv magus suutäis.Siinsamas tehase kõrval palutakse meie seltskonnal ühe pambuslehtedest katuse all istet võtta, sest algamas on stiilinäide kohalikust folkloormuusikast. Kaks meest keelpillidel ja kaks naist vaheldumisi laulmas. Naised on riietatud lõuna Vietnamis populaarsetesse kostüümidesse - Ao dai. Tegemist on tuunikaga, millel ees ja taga on pikad
paneelid, mida kantakse laiade maani pükste peal. Selliseid kostüüme kannavad naised paljudes ameti- ja meelelahutusasutustes. Väga ilus ja armas komplekt.Paraku, ei saa me sama ilusaid sõnu lausuda esinemise kohta. Tõenäoliselt on tegemist meie muusikavõõraste kõrvadega, kuid lugude instrumentaal ja vokaal esitused justkui ei sobiks kohe üldse kokku. Sellised nukrusest nõretavad kiiksuv-kääksuv jorinad ei ole kohe meie maitse. Ilmselt saaks ka meie kodumaine alle-aa ja kaske-kaske siinsete elanike kriitika osaliseks, aga sellised kriitilised me juba oleme.
Muusikalise vahepala järel saame taaskord troopilist kanalit pidi suure jõeni viivat sõitu nautida ning algabki tagasisõit HCMC'sse.
Oleme igati rahul ja rõõmsad, et selle reisi kasuks otsustasime. Oli sisukas ja põnev päev.
No comments:
Post a Comment