Neljapäev 12.04.2007 (Phnom Penh, Cambodia)

Kuna eile sai napsitatud, siis hommikuks tüütut kella helisema pandud ei ole. Põõname vahelduseks mõnuga.
Täna on aga jälle golfipäev. See on niiöelda Marko kingitus iseendale. Peale ühist hommikusööki jätame hüvasti ja igaüks suundub oma programmi täitma. Alice shoppama ning Marko golfama.
Golfikeskusesse sõiduks võtab Marko ühe tuk-tuki. Täpset asukohta ei tea kahjuks kumbki, kuid see ei takista ju hinda kaubelda. Viimaks saabub kompromiss 5 dollari peal (alghind oli 15). Teekonda on eelduste kohaselt 8 - 10 km. Golfikeskus peaks asuma kuskil lennujaamast edasi. Mitmel korral saab teed küsitud. Sõidu läbi avaneb hea võimalus näha ka neid linnaosi, kuhu muidu poleks sattunud. Teeääres on kerkimas uued arendatavad elurajoonid. Osad rikkamale, osad vaesemale sihtgrupile. Ju siis jagub klientuuri mõlemasse, sest projektid on päris suured.
Saadud juhistele tuginedes pöörame üks hetk suurelt teelt väga auklikule kitsale teele. Peateest mõnisada meetrit eemale sõites kohtame tohutut naistekarja. Tee kõrval on mingi tehas, kus on eeldatavasti lõppenud üks vahetus. Naisi on siin sadades, kui mitte tuhandetes. Suurt valget meest tuk-tukis nähes algavad kilked, naeratused ning lehvitused. Tore on vahelduseks ju nii populaarne olla.
Hoolimata huvitavast vahepalast ei tundu ümbrus sellisena, kus võiks asuda mõni golfiväljak. Juht jätkab siiski enesekindlalt sõitmist kuni jõuamegi teeservas olevate uhkete väravateni, millel seisab kuldsete tähtedega Royal Cambodia Phnom Penh Golf Club. Väravate juurest ei ole golfikeskust ja radasid veel näha, kuid nende juurest algab sirge asfalttee, mis peaks klubihooneni viima. Hoone, mis peatselt paistma hakkab on suursugune. Arhitektuurilt sarnaneb siinsetele templitele. Värviliste kividega laotud katuseservad kaarduvad tagasi taeva poole.
Marko rendib varustuse, saab kaasa noore caddy-neiu ning golf võib alata. Kummalise faktina tasub mainimist, et gofliväljakul on harjutusala kinni pandud, sest siinsed mängijad ei taha või ei viitsi harjutada. Käivad ainult mängimas.
Paraku ei kannata väljak mingit kriitikat. Meie iga põllumees võiks oma heinamaa nimetada kuninglikuks golfiväljakuks, sest väljak on siin kohutavas seisukorras. Kivikõva savine pinnas või traktorivaod keset rada on vaid mõned kurioossed elemendid rajal. Mõnel griinil kasvab umbes ruutmeetrisel alal terve pesakond shampinjoni sarnaseid seeni. Oh my Buda! Poole mängu ajal teatab caddy, et teda loodus kutusb ning suundub mõneks ajaks metsapeatust tegema. Soh.
Segaste emotsioonidega saab siiski mäng lõpuni mängitud ning peale pesemist võib asuda tagasiteele.
Tukkeri juht on kannatlikult kogu selle aja oodanud ning seepärast ei pea ka pead vaevama, kuidas tagasi saada. Tagasiteel linna satume tipptunnile ning aega kesklinna jõudmiseks kulub üle tunni. Tagasisõit läheb maksma 7 dollarit, mis arvestades ooteaega ei olegi ju hull.
Hotellitoast leiab Marko ka Alice ning ees ootab õhtusöök meeldivas Dragoni restoranis - jälle road India köögist.