Thursday, April 26, 2007

Neljapäev 26.04.2007 (Dalat, Vietnam)

Hommikusöök on hotelli koduse ja hubase miljööga köögis. Administraator praeb meile muna ja röstib saia. Ise aitame ennast kohvi ja mahlade valamisel. Söögilaud on lookas puuviljadest, moosidest ja saiakatetest. Eine on suisa luksuslik ja väga toitev.
Jalutame linnas ringi ja eksitame ennast sinna ära. Kuna Dalat asub Vietnami mägede vahel, kus kõrgus merepinnast on ~ 1500 m, siis on siin märgatavalt soodsam kliima meiesugustele põhjamaalastele. Saab ennast vahelduseks suisa inimesena tunda.
Linn, mida kutsutakse ka armastuse linnaks, on tulenevalt mägisest maastikust äärmiselt põneva ülesehitusega. Tänavad ja majad on pidevalt erikõrgustel ning kunagi ei tea, kas järgmise maja taga on tõus või laskumine. Majadevahelised trepid ja tänavad on kitsad ning väga romantilised. Kuna pranstlaste valitsemise ajal Vietnamis oli Dalat paljude sõjaväelaste koduks, siis on siinsete majade arhitektuuris märgata sellest tulenevaid mõjutusi. Linnas on isegi väike Eiffeli torni koopia. Väike ei olegi tegelikult ju päris õige seda umbes 40 meetrist torni kirjeldama.
Keeldume kaarti vaatamast ning orienteerume kõhutunde järgi. Satume seetõttu väga huvitavatele tänavatele ning näeme kohalike igapäevaelu lähedalt. Läbime kitsa teenustetänava, kus iga madala majakese tänavpoole avatud toas osutab pererahvas mingit teenust. Kes on juuksur, kes parandab jalgratast jne.
Viimaks toob meie jalutskäik meid linna keskele Xuan Huong järve äärde, kuhu ümber on koondunud suur hulk restorane, kohvikuid ja majutusasutusi. Siin paneme juba kaardi järgi paika edasise marsruudi tagasiteeks hotelli juurde. Oma teel satume nägema ka kahe noorpaari pulmapidu. Noorpaarid tervitavad parajasti tänava ääres peole saabuvaid külalisi.
Natuke enne hotelli peatume lõunasöögiks Art-cafes, kus seintel ilutsevad restorani omaniku tehtud maalid. Omapärane ja huvitav on maalide puhul nende signeerimisviis, milleks on punane näpujälg maali nurgas.
Peale kerget einet palume hotellil meile takso tellida, et suunduda golfikeskusesse golfama.
Dalat Palace Golf Club'is on lõunasel ajal meile meelidiva üllatusena soodushinnad. Varustus, harjutuspallid, caddy ja 6 mängupalli ning 18 raja mängimine läheb maksma 50 dollarit.
Väljakut ei anna seniste reisil nähtutega võrreldagi. See siin on vist üldse kõige ilusam väljak, mida meie silmad on näinud. Väga huvitava maastikuga ning suurepäraselt hooldatud territoorium.
Peale harjutamist ja golfilöökide lihvimist saame kaks noormeest caddydeks ning asume raskusi ületama - reljeefset maastikku alistades ja võsa vahele sattunud palle otsides ning nende tagasi rajale löömist. Rajalt avanevad suurepärased vaated ka linnale. Veedame siin imelise pärastlõuna. Marko võiks siia linna veel mõneks päevaks (kui mitte nädalateks) jääda, kuid paraku on meil nüüd juba kindel ja tihe ajakava, millest peab kinni hoidma.
Tänase õhtusöögi kõrvale proovime ära ka Dalat veini,. Tundub, et tegemist ei ole viinamarja veiniga vaid pigem mingi aedmarjadest aetud veiniga. Maitsel ei ole samas väga vigagi ja sellele järgnev unigi on mõnus.

2 comments:

Anonymous said...

...no näed, üritus siiski jätkus! Loeme huviga.

Anonymous said...

Oh mis üllatus! Matkajad koopast välja tulnud ja võime jälle kaasa elada nende põnevatele reisielamustele, mille jäädvustamine on vahepeal pikka pausi pidanud! Oleks tore, kui powerit jätkuks nüüd kuni 15.maini! Jõudu ja sujuvat sulejooksu!