Templite maitse suus on tänaseks esimeseks külastusobjektiks Wat Saket ning Golden Mount. Mägi, mille 
otsas asub tempel, on umbes 70 meetrit kõrge ning sinna saamiseks tuleb ette võtta pisike jalutskäik treppidel. Oo mõnu, eriti veel põletava päikses
all. Treppidel kohtab mitmel korral massiivsete kellade rivi. Selleks, et õnn Sinu õuele tuleks peab igat kella korra helistama. Kolistame ka meie neid. Viisakate inimestene väga suurt lärmi siiski ei tee, kuigi õnne ju tahaks.
Mäe saamislugu on just see, mis meie arust teebki kogu selle kompleksi omapäraseks ehk et jutt müüb. Mägi on nimelt tehislik. Kunagi ammu tahtis kuningas Rama III ehitada linna sissepääsu tähistava koha. Selle tarvis ehitatud samba tugikonstruktsioon aga ei pidanud vastu, sest pinnas oli soine. Seega varises kogu see
krempel kokku, millest sai ka alguse antud mägi. Hiljem on sinna veel midagi ehitada üritatud, kuniks kuningas Rama V juhtimise all mägi tsementeeriti ning tippu ka tempel rajati.
Tempel ja seal asuv buda kuju meile just suurimat muljet ei jätnud, kuna ilmselt olime eelmisel päeval näinud juba piisavalt uhkeid templeid nink kujusid. Samas avaneb templi katuselt hindamatu vaade kogu linnale. Kuna templites on kohustuslik jalanõud ära võtta, siis katusel liikudes on tugev soovitus planeerida oma marsruut vastavalt
varjudele. Loomulikult need, kes on võimelised sütel kõndima, saavad hakkama ka põletava marmoriga. Vaade on tõesti huvitav. Linn on üüratu suur. Ei ole otsa ega äärt niikaugele, kui silm ulatub. Piletit mäe otsa saamiseks otseselt ostma ei pidanud, kuid annetuse suurus 10 bahti oli ette ära määratud.
Peale sellist vaimutoitu vajas ka keha kinnitamist. Palusime taksojuhil ennast linna ühte suurimasse kaubakeskusesse Siam Paragon viia, et teha tutvust ka sealse eluga.
Enne sisenemist avastasime ahvatleva sushikioski. Valid aga endale sobivad suutäied kokku, maksad ning pugid. Meie võtsime ühe 6-se komplekti ja 2 tamagot, lisaks ka joogi, kokku arve 160 bahti. Kaubakeskus on suur, uhke ning puhtusest läikiv. Isegi natuke steriilne ja loomulikult on hinnad ka vastavad sellisele kohale. Seega jätame Cartieri, Chanel'i ja muud toredad brändid riiulitele tolmu koguma ning avastame meeldiva üllatusena, et sama hoone viiendal korrusel asub kino. Selline ajaviide sobib hästi meie mitte väga planeeritud päevaga. Võimalik on nautida aasia ja Hollywoodi filme, kui ka 3D animatsioone. Otsustame seekord Hollywoodi kasuks. Filmiks Babel. Tibake haakuv temaatika ka meiega. Reisist. Ning sellest, kuidas elu võib lihtsast situatsioonist keeruliseks minna. Edasi ei räägi, kel huvi vaatab kunagi ise. Ah jaa. Pilet seekord 180 bahti. Saalis olevad istmed on nahksed ning väga soliidsed. Kuna pileteid ostes näeme, et meie istmed on 
viimases reas, siis saali saabudes leiame üllatuslikult, et seal asuvad meile juba tuntud paari-istmed. Istmetel on soojad tekid. Seame ja mässime end mugavalt sisse, sest konditsioneer ju töötab täiel võimsusel. Reklaamid hakkavad pihta. Saali sisenevad veel mõned inimesed, kes suunduvad otse meie suunas. Paluvad näha pileteid. Võrdleme. Kohad täpselt ühed ja samad. Nördinud hiinlaste välimusega paarike suundub asja uurima ning naaseb koos turvamehega, kes tuleb ka meie pileteid kontrollima. Viga leitud. Istume nimelt VIP reas. Saame käsu kolida rida allapoole, mis kassast müües ongi viimane rida. Vabandame ning tagastame soojaks istutud toolid õnnetule noorpaarile. Meie uued istmed on ühekohalised ja samasugused valgest nahast ning pehmed, kuid ühe iseärasusega. Nimelt vajub istme seljatugi tahapoole vastavalt kehakaalule. Seega tuleb Markol filmi vaadata peaaegu, et lamades. Kah uudne elamus. Enne veel, kui jõuame ennast korralikult uudse tooliga mugandada, tõuseb kogu saalitäis rahvast äkitselt püsti. Algab midagi hümnitaolist kuninga auks. Tõuseme ka meie, kuid kuigi eestlane pidavat laulurahvas olema, me siiski viisi üles ei võta. Raske on olla tõsine. Kuid olukord on niivõrd nalajakas ja armas, et me siis hoiame käest ja suuname pilgu igaks-juhuks maa suunas. Vahepeal piilume ka ekraanile, kus jookseb filmilint kuninga elust ja tegemistest.
Filmile Babel aga meie poolt 5+. Mõtlemapanev ja kaasahaarav süzee.
Kino vaadatud, suundume hiinalinna, sest siinkandis algasid uue aasta pidustused, mis kestavad mitu päeva. Ah jaa - HEAD UUT AASTAT kõigile.
Seikleme seekord metrooga. Pilet sihtkohta 15 bahti. Eelnevalt olime üritanud linnast hankida infot, et kus ja mis ajal midagi toimub, kuid sellekohast infot ei olnud kuskil. Seega peab ise otsima. Hiinalinnas jõuame põgusalt tutvuda Wat Trimitr templiga, kus asub maailma suurim kullast
buda kuju, kuniks kuuleme eemalt kostvat trummide põrinat. Kiirendame sammu läbi templi territooriumi ning tänavale saabudes leiame end suure lava kõrvalt, kus algab Kuldse Draakoni saabumisshow. Lugu hargneb lahti mitmes etapis. Showga seotud inimesi on vist sadu. Ainuüksi 
tohutu pikka draakonit tassivad korraga oma mitukümmend meest.
otsas asub tempel, on umbes 70 meetrit kõrge ning sinna saamiseks tuleb ette võtta pisike jalutskäik treppidel. Oo mõnu, eriti veel põletava päikses
all. Treppidel kohtab mitmel korral massiivsete kellade rivi. Selleks, et õnn Sinu õuele tuleks peab igat kella korra helistama. Kolistame ka meie neid. Viisakate inimestene väga suurt lärmi siiski ei tee, kuigi õnne ju tahaks.Mäe saamislugu on just see, mis meie arust teebki kogu selle kompleksi omapäraseks ehk et jutt müüb. Mägi on nimelt tehislik. Kunagi ammu tahtis kuningas Rama III ehitada linna sissepääsu tähistava koha. Selle tarvis ehitatud samba tugikonstruktsioon aga ei pidanud vastu, sest pinnas oli soine. Seega varises kogu see
krempel kokku, millest sai ka alguse antud mägi. Hiljem on sinna veel midagi ehitada üritatud, kuniks kuningas Rama V juhtimise all mägi tsementeeriti ning tippu ka tempel rajati.Tempel ja seal asuv buda kuju meile just suurimat muljet ei jätnud, kuna ilmselt olime eelmisel päeval näinud juba piisavalt uhkeid templeid nink kujusid. Samas avaneb templi katuselt hindamatu vaade kogu linnale. Kuna templites on kohustuslik jalanõud ära võtta, siis katusel liikudes on tugev soovitus planeerida oma marsruut vastavalt
varjudele. Loomulikult need, kes on võimelised sütel kõndima, saavad hakkama ka põletava marmoriga. Vaade on tõesti huvitav. Linn on üüratu suur. Ei ole otsa ega äärt niikaugele, kui silm ulatub. Piletit mäe otsa saamiseks otseselt ostma ei pidanud, kuid annetuse suurus 10 bahti oli ette ära määratud.Peale sellist vaimutoitu vajas ka keha kinnitamist. Palusime taksojuhil ennast linna ühte suurimasse kaubakeskusesse Siam Paragon viia, et teha tutvust ka sealse eluga.
Enne sisenemist avastasime ahvatleva sushikioski. Valid aga endale sobivad suutäied kokku, maksad ning pugid. Meie võtsime ühe 6-se komplekti ja 2 tamagot, lisaks ka joogi, kokku arve 160 bahti. Kaubakeskus on suur, uhke ning puhtusest läikiv. Isegi natuke steriilne ja loomulikult on hinnad ka vastavad sellisele kohale. Seega jätame Cartieri, Chanel'i ja muud toredad brändid riiulitele tolmu koguma ning avastame meeldiva üllatusena, et sama hoone viiendal korrusel asub kino. Selline ajaviide sobib hästi meie mitte väga planeeritud päevaga. Võimalik on nautida aasia ja Hollywoodi filme, kui ka 3D animatsioone. Otsustame seekord Hollywoodi kasuks. Filmiks Babel. Tibake haakuv temaatika ka meiega. Reisist. Ning sellest, kuidas elu võib lihtsast situatsioonist keeruliseks minna. Edasi ei räägi, kel huvi vaatab kunagi ise. Ah jaa. Pilet seekord 180 bahti. Saalis olevad istmed on nahksed ning väga soliidsed. Kuna pileteid ostes näeme, et meie istmed on 
viimases reas, siis saali saabudes leiame üllatuslikult, et seal asuvad meile juba tuntud paari-istmed. Istmetel on soojad tekid. Seame ja mässime end mugavalt sisse, sest konditsioneer ju töötab täiel võimsusel. Reklaamid hakkavad pihta. Saali sisenevad veel mõned inimesed, kes suunduvad otse meie suunas. Paluvad näha pileteid. Võrdleme. Kohad täpselt ühed ja samad. Nördinud hiinlaste välimusega paarike suundub asja uurima ning naaseb koos turvamehega, kes tuleb ka meie pileteid kontrollima. Viga leitud. Istume nimelt VIP reas. Saame käsu kolida rida allapoole, mis kassast müües ongi viimane rida. Vabandame ning tagastame soojaks istutud toolid õnnetule noorpaarile. Meie uued istmed on ühekohalised ja samasugused valgest nahast ning pehmed, kuid ühe iseärasusega. Nimelt vajub istme seljatugi tahapoole vastavalt kehakaalule. Seega tuleb Markol filmi vaadata peaaegu, et lamades. Kah uudne elamus. Enne veel, kui jõuame ennast korralikult uudse tooliga mugandada, tõuseb kogu saalitäis rahvast äkitselt püsti. Algab midagi hümnitaolist kuninga auks. Tõuseme ka meie, kuid kuigi eestlane pidavat laulurahvas olema, me siiski viisi üles ei võta. Raske on olla tõsine. Kuid olukord on niivõrd nalajakas ja armas, et me siis hoiame käest ja suuname pilgu igaks-juhuks maa suunas. Vahepeal piilume ka ekraanile, kus jookseb filmilint kuninga elust ja tegemistest.Filmile Babel aga meie poolt 5+. Mõtlemapanev ja kaasahaarav süzee.
Kino vaadatud, suundume hiinalinna, sest siinkandis algasid uue aasta pidustused, mis kestavad mitu päeva. Ah jaa - HEAD UUT AASTAT kõigile.
Seikleme seekord metrooga. Pilet sihtkohta 15 bahti. Eelnevalt olime üritanud linnast hankida infot, et kus ja mis ajal midagi toimub, kuid sellekohast infot ei olnud kuskil. Seega peab ise otsima. Hiinalinnas jõuame põgusalt tutvuda Wat Trimitr templiga, kus asub maailma suurim kullast
buda kuju, kuniks kuuleme eemalt kostvat trummide põrinat. Kiirendame sammu läbi templi territooriumi ning tänavale saabudes leiame end suure lava kõrvalt, kus algab Kuldse Draakoni saabumisshow. Lugu hargneb lahti mitmes etapis. Showga seotud inimesi on vist sadu. Ainuüksi 
tohutu pikka draakonit tassivad korraga oma mitukümmend meest. Kulminatsiooniks ronivad ühe vaia otsa kümmekond meest, kelle ümber draakon end keerab ning 
algab võitlus teise vaia otsas kõõluva poisiga. Vaatemäng on hästi läbi mõeldud koos eriefektidega. Kuna kogu etteastet on ilmselt toetanud Izuzu korporatsioon, siis peale etteastet palutakse terve kari punaste Izuzu T-särkidega vanahärrasid pildile koos draakoniga. Sellisel kommertshetkel asutame meie end minema.
algab võitlus teise vaia otsas kõõluva poisiga. Vaatemäng on hästi läbi mõeldud koos eriefektidega. Kuna kogu etteastet on ilmselt toetanud Izuzu korporatsioon, siis peale etteastet palutakse terve kari punaste Izuzu T-särkidega vanahärrasid pildile koos draakoniga. Sellisel kommertshetkel asutame meie end minema. Olles hiinalinnas ringi jalutanud asub nälg näpistama. Valime söögikohaks "Peking restaurants" nimelise koha. Hilise kellaaja tõttu asutakse kohta vist juba sulgema, sest kogu personal einestab ühise laua taga ning on natuke üllatunud meid nähes. Palume süüa. Antakse ja päris head. Kahjuks on riisi ainult viimased kaks pisikest portsu. Laual olevast sojakannust valame riisi harjumuspäraselt üle ning asume maiustama. Esimene süütäis riisi on shokeerivalt hapu. Kas sojakaste saab üldse nii kibedalt hapuks minna? Tutvustame tekkinud probleemi ka ettekandjale, kes teatab, et see polegi soja, vaid äädikas. Soh. Miks kurat pannakse lauale sojakannu sisse tumedat värvi äädikat. Ilmselt on tegemist iidse hiina loogikaga. Palume endale tuua ka sojat ning üritame seda ainsat riisiportsu kuidagi päästa. Ülesanne ei ole lihtne. Uuesti vähegi söödava roa nimeks võiks panna soja-äädika supp väikese riisiga. Kulinaarne nauding missugune! 
Tänavad on rahvast pungil. Turiste seekord eriti ei kohtagi, rohkem ikka hiinlased. Ilmselt on 
siia saabunud kogu Tai hiina kogukond. Olles juba saanud piisava annuse pidustustest hangime endale ainsa saada oleva transpordivahendi tuk-tuki ning kihutame hotelli poole.
Kodukandis tekib Alicel tunne, et aeg on saabunud enese ja väsinud keha poputamiseks. Esialgu veel natuke. Valik langeb näo massaaz-lõdvestav-puhastav-maskile. Hinnaks 250 bahti ning tund aega on hooleta. Marko lõbustab end seniks internetiga.
Tänavad on rahvast pungil. Turiste seekord eriti ei kohtagi, rohkem ikka hiinlased. Ilmselt on 
siia saabunud kogu Tai hiina kogukond. Olles juba saanud piisava annuse pidustustest hangime endale ainsa saada oleva transpordivahendi tuk-tuki ning kihutame hotelli poole.Kodukandis tekib Alicel tunne, et aeg on saabunud enese ja väsinud keha poputamiseks. Esialgu veel natuke. Valik langeb näo massaaz-lõdvestav-puhastav-maskile. Hinnaks 250 bahti ning tund aega on hooleta. Marko lõbustab end seniks internetiga.
No comments:
Post a Comment