Wednesday, February 14, 2007

Kolmapäev 14.02.07 (Langkawi, Malaisia)

Magame täna kauem, et oma kurnatud ja kerges shokis kehadele veidi puhkust anda. Kuna jäsemed keha vasakul poolel on kanged ja liigutamatud, siis ega see öö kerge ei olnud. Kella 11 ajal tekib tunne, et peaks vist ärkama. Pakime oma liiga suureks paisunud pagasist talveriided kokku, et need sõpradega koos kodu poole teele panna. Seejärel annab ka kõht tunda, et vajaks midagi täiteks. Otsustame minna üle tee asuvasse restorani Siam, et siis hea lähedale longata. Maja ees istumas leiame Janeki ja Irina ning nemadki löövad kampa. Teised on kusagil rajoonis laiali. Kuna kell on vaikselt ka kolm saamas, koguneme peale söömist hotelli ette, et mõneks ajaks sõpradega jälle hüvasti jätta. Buss saabub peagi ja läinud nad ongi. Oleme taas kahekesi. Kuidagi kurb on ...
Liipame ennast internetipunkti poole, et taas blogiga jätkata. Kahjuks on see aga kinni. Kõrvalt kohvikust osatakse öelda, et kell 4 on avamisaeg. Kuna kell on kolm läbi 15 min, siis otsustame oodata. Kui kell on juba viis läbi ja meie lootust kaotamas, saabubki rolleril tuttav paarike. Kuuldes, et me oleme nii kaua oodanud, nad kohmetuvad pisut ja vabandavad. Ilmselt seepärast on ka arve hiljem kuidagi väikesevõitu. Marko käib vahepeal lennujaamas, et uurida Bangkoki saamise võimalusi ning naaseb nii Bangkoki kui ka Yangooni, Myanmari piletitega. Viimane olevat vajalik selleks, et saaksime Taisse probleemideta siseneda. Kuna varasem viisa oli meil ühekordse sisenemisega, siis peame piiril uue viisa tegema. Ja tailased tahavad olla kindlad, et me ikka nende riigist edasi liigume. Lennupileti kohaselt on meil Myanmari viisa saamiseks ning kosumiseks aega Tais 6 päeva. Imesid ei pidavat juhtuma, aga loodame ikka. Väga nadi oleks meie konditsioonis raske seljakotiga reisida ja seda veel Myanmaris.
Kuna täna on sõbrapäev, siis otsustame õhtusöögi teha romantilises mereäärses kohvik-restoranis. Rahvast on üsna palju, kuid kohti jätkub ka meile. Kokteili juues, küünlaleeki ja merd imetledes tõdeme, et kuramuse lahe on olla ..... Kui nüüd tervise ka korda saaks.

No comments: