Nagu öeldud on tänane päev planeeritud puhkusena. Puhkuse ajal võiks ju kaua magada, aga Myanmaris on hotellide hommikusöögid reeglina kella 7 kuni 9. Laekume viimasel hetkel. Buffeelauad on juba ära koristatud ning meile kraabitakse köögist üht- teist kokku. Saame söönuks.
Edasi võtame kohad sisse oma majaesisel verandal ning naudime varjus istumist ning lahelt tulevat jahutavat tuulekest. Verandalt avanevast vaatest ilusamat on raske paluda. Roheline muru, palmid, kollane liiv, sinine meri ning vahutavad lained.
Loeme kirjandust ja naudime karastavaid jooke.
Lõunasöögile, mille võtame hotelli restoranis, järgneb piljardivõistlus, millele tulevad kaasa elama ka hotellipoisid. Viimaseks mänguks esitab Marko väljakutse hotellipersonalile. Ilmselt neist kogenuim või siis lihtsalt kiireim võtab selle ka vastu. Mäng on tasavägine, kuid seekord jääb Myanmar napilt peale. Rõhk sõnal "napilt".
Tellime hotelli vastuvõtulauast endale ka piletid homsele Yangoni bussile. Hinnaks 5000 kyati koht. Buss väljub juba 6.30 ja sõit peaks kestma ~ 6-7 tundi. Väidetavalt teostab reisi turismibuss, mis natuke lohutab.
Naaseme oma verandale. Maja eest mööduvad tihti kelnerid, kes süstivad meisse mõtte tellida õhtusöök verandale. Nii ka teeme. Kuna eelnevalt on üks kelneritest meid meelitanud täidetud vähki proovima, siis seda ka tellime. Esitame tellimuse varakult, sest valmistamiseks kulub paar tundi.
Enne õhtusööki proovime ära ka Bengali lahe vahutavad lained. Kahjuks selgub, et lainete jõud on suur ning need teevad Alice hiljuti vigastatud põlvele siiski põrguvalu. Pisikese naudingu
saime siiski ning olemine läks ka värskemaks. Vesi on puhas ja põhi liivane.
Saabub meie vähk, mis on tõesti hea. Täidiseks on mingi juustu ja majoneesi laadne segu, mis maitseb oivaliselt. Prantsuse vein sobib selle kõige juurde suurepäraselt. Limpsime näppe ja naudime päikese loojangut.
Pimedusest tuppa minnes avastame, et üks telekanal näitab Oscarite galat. Seega sätime end mugavalt teleka ette ritta ning naudime õhtut.
Edasi võtame kohad sisse oma majaesisel verandal ning naudime varjus istumist ning lahelt tulevat jahutavat tuulekest. Verandalt avanevast vaatest ilusamat on raske paluda. Roheline muru, palmid, kollane liiv, sinine meri ning vahutavad lained.
Loeme kirjandust ja naudime karastavaid jooke.
Lõunasöögile, mille võtame hotelli restoranis, järgneb piljardivõistlus, millele tulevad kaasa elama ka hotellipoisid. Viimaseks mänguks esitab Marko väljakutse hotellipersonalile. Ilmselt neist kogenuim või siis lihtsalt kiireim võtab selle ka vastu. Mäng on tasavägine, kuid seekord jääb Myanmar napilt peale. Rõhk sõnal "napilt".
Tellime hotelli vastuvõtulauast endale ka piletid homsele Yangoni bussile. Hinnaks 5000 kyati koht. Buss väljub juba 6.30 ja sõit peaks kestma ~ 6-7 tundi. Väidetavalt teostab reisi turismibuss, mis natuke lohutab.
Naaseme oma verandale. Maja eest mööduvad tihti kelnerid, kes süstivad meisse mõtte tellida õhtusöök verandale. Nii ka teeme. Kuna eelnevalt on üks kelneritest meid meelitanud täidetud vähki proovima, siis seda ka tellime. Esitame tellimuse varakult, sest valmistamiseks kulub paar tundi.
Enne õhtusööki proovime ära ka Bengali lahe vahutavad lained. Kahjuks selgub, et lainete jõud on suur ning need teevad Alice hiljuti vigastatud põlvele siiski põrguvalu. Pisikese naudingu
saime siiski ning olemine läks ka värskemaks. Vesi on puhas ja põhi liivane.Saabub meie vähk, mis on tõesti hea. Täidiseks on mingi juustu ja majoneesi laadne segu, mis maitseb oivaliselt. Prantsuse vein sobib selle kõige juurde suurepäraselt. Limpsime näppe ja naudime päikese loojangut.
Pimedusest tuppa minnes avastame, et üks telekanal näitab Oscarite galat. Seega sätime end mugavalt teleka ette ritta ning naudime õhtut.
No comments:
Post a Comment