Kella 12 ajal peatub buss Kuala Lumpuris meie vana hotelli ja reisibüroo ukse ees. Toimub bussijuhtide vahetus. Uueks juhiks on juba tuttav noormees reisibüroost, kes aitas meil Taman Negara reisi alguse sujuvaks muuta. Teine juht istub kõrvalistemele, et ka teada saada, kus see LCC lennujaam siis asub. Veidi enne lennujaama silmame F1 Sepangi ringraja märki. Kuna
meestel läksid silmad põlema, siis teeme loomulikult peatuse, et see hetk saaks jäädvustatud.Lennujaama jõuame liiga vara. Sisustame 4 tundi ootamist kaardimänguga ning lõunaga aasiapärases kiirsöögikohas. Kuna mäng oli väga põnev, siis toitva tegevuse jaoks jääb vähe aega. Kui check in'i jõuame, on Phuketi värava ees juba silt closed. Kerge saps käib läbi, aga asjata - tagasi meid õnneks ei saadeta. Lend Phuketisse on ca tund, mis möödub märkamatult kiiresti. Ja juba olemegi Phuketis. Lennujaamas otsime sobivat transporti Patong Beachile jõudmiseks. Esimene pakkumine 1100 bahti. Teine 1000 bahti. Aga me oleme nõus ainult 800 bahtiga (hea 8-ga jagada). Algul tundub, et keegi meie transpordist sellise hinnaga huvitatud ei ole, kuid diil tuleb muidugi lõpuks ära.
Kuigi lennujaamas väideti, et hotellid on kõik täis ning meil on väga raske üldse midagi leida, asume muidugi omalkäel hotelliotsingule. Ka taksojuht teeb nii muuseas vahepeal mingi reisibüroo ees peatuse, kus meile ligineb abivalmis tütarlaps. Jutt sama, mis lennujaama reisibüroos. Kuna meie tagumikud on bussi istmete külge naelutatud, siis viimases hädas surutakse meile pihku visiitkaart. Liigume edasi. Laseme ennast maha poetada enda meelest väga heal tänavaotsal, kus peaks kubisema hotellidest. Aga on ainult kallid (alates 3000 bahti). Meie oleks aga valmis ca 1000 bahti välja käima. Saame üsna kiirelt aru, et raskete kottidega sellises palavuses ei ole mingi piknik hotelli otsida. Leiame tänavalt tuk-tuki, kuhu me isegi kõik tugevama pressimise peale kaheksakesi ja koos kottidega ära mahume. Ca pool tundi hotelliotsingut läheb maksma 200 bahti. Selle ajaga sõidame läbi ca 15 hotelli, mis kõik kas täis või oma interjöörilt ebasobivad. Lõpuks leiame uue ja vastavatud hotelli, Thaeweewong Apartement, ca 5 min kaugusel rannast. Kaupleme hinna 1500 bahtilt 1100 bahtini öö. Toad värsked ja kenad, toas suur voodi, külmik, väike tänavale avanev rõdu, konditsioneer, telekas. Peale kiiret dushi asutame ennast linnapeale hängima. Väljas on hetkega pimedaks läinud, seega kreemitamine oli vist asjata. Tänavatel sibab tohutu turistide mass, mis on Alice ja Marko jaoks endiselt harjumatu olukord. Sätime ennast kiirelt rannale, et varbaga vett katsuda ning esimene tunne rannapuhkusest kätte saada. Liival jooksevad ringi väikesed elukad, krabid. Kõik on rahulolevate nägudega, mõnus. Järgmisena asume söögikohta otsima. Kuigi valik on lai, pole sobiva leidmine kõige kergem ülesanne. Eriti, kui tegelasi on 8. Kui oleme mitmed variandid erinevatel põhjustel ära põlanud, osutub kõigi jaoks sobivaks jaapani restoran, kus pakkumisel sushi eri, 350 bahti eest mugi palju jaksad. Teenindus on siin aeglane, kokku istume siin vist oma paar tundi. Aga jääbki aega ka ringivaatamiseks. Kõrval laudades istuvad paarikesed - vana mees ja noor tai naine. Komplekt, mida kohtab tänaval siin palju. Vahepeal üritab kohalik kass Markole sülle hüpata, aga Markol pole helluse tundi ning kass lendab kiirelt maha tagasi. Rüüpame õlut, mis maksab 70 bahti purk. Sushi on hea ning kõht saab punni. Jalutame veel veidi tänavatel ning suundume varsti ka hotelli poole. Homme on vaba päev, igaüks teeb, mis tahab.
Ostame hotellituppa ka vett. Hind 10 - 20 bahti 0.5l pudel, olenevalt müügikohast.
1 EEK = 3 bahti
No comments:
Post a Comment