Tuesday, March 20, 2007

Teisipäev 20.03.2007 (Chiang Mai, Tai - Huay Xai, Laos)

Hommikusöök jääb täna vahele. Peale ärkamist võtame tänavalt takso ja sõidame bussijaama. Bussi väljumist oodates üritab Alice lihtsalt elus püsida ning Marko julgeb isegi bussijaama kioskist ühe piruka ampsata. Buss on väga normaalne, aircon ja laia istmevahega. Sõit kestab 6 tundi ning vahepeal on mitu peatust. Chiang Khongis oleme ca 14:30. Bussijaamas haarame kohe ka tuk-tuki, et kiirelt sadamasse jõuda. Siin on need oluliselt väiksemad, kui harjunud oleme, kuid probleemi siiski ei teki. Meie kotid seotakse osavalt kasti külge ning mahume meiegi kuidagimoodi ära.
Taist välja tshekkimine läheb kiirelt. Edasi liigume sadamasse, kus on rivis .... puidust lootsikud. Aaa... Ahah. Et siis sellega sõidamegi. Paat 20 bahti inimene + 10 bahti kott. Ega teist valikut ei ole. Lisaks meile laetakse paati veel 4 valget ning mootor tõmmatakse käima. Sõit õnneks vaid paar minutit, kuid lõpp kaldale sööstva paadiga on päris omapärane. Kui mitte öelda hirmus.
Ja nii olemegi Laoses, Huay Xai's. Tuleb täita veel viisaformaalsused (avaldus, 1 foto, annetus 30 USD) ja õigus siin riigis 30 päeva veeta ongi olemas. Meile teadaolevalt peaks eestlastele lubatud olema riigis viibimise ajaks 15 päeva. Kuna ametnikud oma nimekirjadest Eestit ei leia, siis saamegi passi 30 päeva. Oli see nüüd erand või ongi see nüüd nii, ei tea. Suundume kohe öömaja otsingule, sest siit me täna edasi ei liigu. Alice pole selleks vormis ja ega tegelikult poleks ka transpordi võimalust. Esimene hotell on täis, kuid teisega läheb meil õnneks. Hind on toa konditsiooni arvestades veidi kõrge, 10 USDi, kuid pole jaksu alternatiividega tegeleda. Jääme siia. Alice kukub voodisse ja otsustab siit enam mitte liikuda. Marko asub uurima homseks edasiseid transpordivõimalusi. Neid palju ei ole. On 1 buss, mis väljub hommikul kell 9 Luang Nam Tha'sse. Hinnad 350-400 Tai bahti. Kuna meie hotell andis soodsaima hinna ja lubab tasuta transporti bussijaama, siis valib Marko selle ka sobivaimaks.
Kuna söögiga on täna halvasti läinud, õigemini, seda pole saanud, siis otsustame oma hotellis olevas restos õhtustada. Et ei kuluta aega otsimisele. Tellime oma riisi ja kastme ära ning ootame. Ikka veel ootame. Ca poole tunni pärast juba saamegi päeva esimese korraliku eine. Alice kõhtu kadunud ports on muidugi metsik, veerand taldrikut paljast riisi. Kõrvale vett. Teenindaja teatab, et Lao õlu (Beerlao 10 000 kipi) (1 eek = 850 kip) on parem kui vesi. Hahaha. Naljatilgad.
Edasine kava - Alice puhkab ja Marko otsib internetti. Kauaks seda viimast ei ole, sest väljas hakkab meie reisi jooksul esimest korda vihma sadama ja välkuma. Elekter kaob korraks, kuid koos sellega kadus jäädavalt ka internet. Kogu Marko vaev kirjatüki kallal osutus asjatuks. Saabub temagi hotelli puhkama. Ei mäletagi millal viimati nii intensiivset välku ja müristamist oleks näinud/kuulnud. Silmad kinni, tropid kõrva ja olukord on lahendatud.

1 comment:

Anonymous said...

tere musikesed!
Tunneme teie järele sügavat puudust. Vaatame pilte eelmisest Luhamaa ajastuist, kus koos käisime ja pärast oo Alice`it laulsime. Kõik see tahab kordamist ja ilma teieta on see igav.
Teie sõbrad igavesti, Kerli ja Mait.