Teisipäev 27.03.2007 (Phonsavan - Vientiane, Laos)

Hommik algab taaskord vara, sest ees ootab jällegi bussisõit. Seekord pealinna Vientianesse.
Kell on 6:30, kuid kohalike jaoks on see igati normaalne aeg ärkamiseks. Tänaval sagivad ringi inimesed ja isegi paar tukkerit hakkab silma. Tellime üle tee asuvast sööklast omale maitsvad kanasandwichid ja kuuma laimimahla teepeale kaasa. Kuniks kokk toimetab, kaupleme tukkeri bussijaama sõiduks. Saame diili 10 000 kipiga. Avastame ka, et kui bussipiletid ostetud saame, on kipid meil otsakorral. Saame sööklas õnneks dollarites maksta ning veidi kippe veel tagasigi.
Mõned minutid peale seitset oleme bussijaamas. Buss väljub 7:30 ning kohti õnneks veel jagub.
Pilet 100 000 kipi nägu. Istmed on taaskord nahksed (oh seda "rõõmu"), kuid üsna hea mahutavusega. Kuna konditsioneeri ei ole, on oluline faktor aken. See on õnneks avatav.
Ilma naljata võib öelda, et üle kahe bussi pikkust sirget teelõiku meie teel esimesed neli tundi ei leia. Miks on lõbustusparkides atraktsioon Ameerika mäed!? Me pole küll Ameerikas mägedes käinud, kuid atraktsiooni nimeks võiks vabalt olla ka Laose mäed. Meist paar rida eespool kohalik naisterahvas koos oma lastega panevad hiinlast. Enamus teest. Vaesekesed. Alice, kellel on ka oht hiinlaseks hakata, täiendas Tais oma reisitablettide varusid ning on ettenägelikult ennast vastava tabletiga tuimestanud. Just nii need mõjuvad, sest enamus teekonnast möödub tal pool-unesegases olekus. Aga vähemalt hiinlaseks ei hakka! :)
Mingis külakeses teeb buss lõunapeatuse. Marko julgeb kohalikus einelas võtta riisi
koos erinevate kastmetega, makstes selle eest kokku 8 000 kipi. Pole paha! Alice on
loksutamisest näljatunde juba kaotanud ning maiustab hoopis ühe värske mangoga, mis maksis
3 000 kipi.
Meie ülejäänud teekond kulgeb õnneks veidi laugemat teedpidi ning loksumist on seega veidi vähem. Käes on aga keskpäev ning bussiaknast visatakse pangetäite kaupa kuuma auru. Oo mõnus saun! Riided taas läbimärjad.
Vientianesse jõudes tundub esialgu, et kuidagi väikese võitu linn oleks. Ei ole suuri
maju, autosid ... Peab muidugi mainima, et bussijaam asub keskusest ca 7 km eemal.
Bussijaamas üritame uurida ka VIP bussiga meie järgmisesse sihtpunkti liikumise võimalusi,
kuid meid suunatakse hoopis teises linna otsas asuvasse Southern bussijaama. Platsil seisvaid vingeid VIP busse silmates kujutame siiski seda tulevast luksuslikku reisi juba ette.
Takso kauplemine läheb kindlameelselt 10 000 kipist arvet ennustades. Peale mõningasi
põlglikke pilke meiesuguste koonrite turistide suunas, leiame siiski taksisti, kelle jaoks
on see summa piisav. Lähenedes kesklinnale hakkab pilt juba ka linna ilmet võtma. Teed ei ole
küll just kõige paremad (nagu Tallinnaski), kuid kohvikuid-restorane, internetipunkte hakkab
silma ohtralt. Meie esimene raamatust valitud hotell osutub hinna-kvaliteedi suhet arvestades
sobimatuks. Jätkame otsingut omal jalal, sest takso sai minema saadetud ja peale 8-tunnist bussisõitu kulubki jalutuskäik ära. Sellises kuumuses 20 kg kotiga on see muidugi ka kerge enese karistamine, aga pole viga. Raskused on selleks, et neid võita! Järgmine hotell on täis, kuid selle kõrval olevas Phonepaseuth Guest Houses kaupleme air-coni ja TVga toa 12 dollari peale. Keskpärane hind, aga rohkem ei viitsi teemaga tegeleda. Hinna sees ka hommikusöök, seega jääme siia.
Kui õhtusöögiks linnatänavatele suundume, on väljas juba pime. Jalutame hotellist veidi kaugemale ning astume sisse Khop Chai Deu nimelisse restorani. Leiame eest aukartustäratavalt pika menüü nii aasiapäraste kui ka läänelike toitudega. Tellimust esitades saabub ka üllatusmoment. Kana- ega munatoite tellida ei saa, sest valitseb linnugripi oht. Tohho-tonti! Ei tea kas peaks edaspidi suisa ise linde toidulaual vältima hakkama!?
Kuna kohalikud ümberringi kaanivad õlut, siis tekib meilgi sellejärgi janu. Siinkandis on kombeks muidugi õlut serveerida koos jääkuubikutega, mis kuuma kliimat arvestades ei olegi paha mõte. Muus olukorras on see loomulikult hea joogi solkimine. Arve koos söökide-jookide ja õllega kujuneb selles peenes asutuses 10.3 dollari suuruseks.
Kohe restorani kõrvalt leiame internetitoa (100 kipi/min) ning asume otsejoones blogistama.